Teadmised

Abrasiivtööriistade klassifitseerimine ja arendamine

Lihvimisriist on lihvimis-, lihvimis- ja poleerimisvahend. Enamik abrasiive on abrasiivsete ja kombineeritud ainetega valmistatud kunstlik abrasiiv. Need on ka looduslikest kividest looduslikud abrasiivid. Laialdaselt aktsepteeritakse abrasiivmaterjali, välja arvatud mehaaniline ja muu metallitööstus, neid kasutatakse ka toiduainete töötlemisel, paberitööstuses ja keraamikas, klaasist, kivist, plastikust, kummist, puidust ja muust mittemetallist materjalide töötlemisel.

 

Abrasiivse tööriista kasutamisel protsess, kui abrasiivne peenestamine on igav, selle osade murde või liite murru tõttu on abrasiivri abrasiiv osaliselt või täielikult kaotatud ja abrasiivne abrasiiv ainete pinnal on alati midagi uut tipptaset, või pidevalt uusi teravaid abrasiivseid, abrasiivseid lõikamisvõimalusi teatud aja jooksul sisemiste energiaallikatega. See lihvimisseadme ennasttav teritamine on lihvimisseadme ja sama tavalise vahendi silmapaistev tunnusjoon.

 

Selle materiaalse allika järgi on olemas kahte tüüpi lihvimisseadmeid: looduslik ja kunstlik. Ainsad looduslikud abrasiivid, mida tavaliselt kasutatakse mehaanilises tööstuses, on oilstones. Kunstliku abrasiivmaterjali põhikuju ja küljendusnäitajate järgi on viie liiki lihvkettad, lihvimispead, vineerplaadid, liivkivid (edaspidi koos nimetusega "kondenseerivad abrasiivid ülalpool") ja kaetud abrasiivid. Lisaks sellele liigitatakse abrasiive tavaliselt abrasiivina.

 

Vastavalt kasutatavate abrasiivmaterjalide erinevusest võib hüübimisliistud jagada tavapärasteks abrasiivsete koagulatsioonilõikamisvahenditeks ja ülikergeks abrasiivseks hõõrumislihvimiseks. Esimene on valmistatud korundist ja ränikarbiidist, samas kui viimane on valmistatud teemantist ja kuuparbornitriidist. Teiseks on mõned erilised sordid, näiteks paagutatud korundi lihvimisseadmed.

 

Tavaline abrasiivne koaguleeriv lihvimisseade on mingi lihvimisseade, mis ühendab tavapärase abrasiivmaterjali kindlat kuju ja kindlat tugevust. Sama moodustab tavaliselt abrasiivne, kombineeritud ainega seotud auk, need kolmes osakonnas nimetatakse sageli koagulatsioonivahendi kolme elementi.

 

Tööriistaga abrasiivsed kärped. Kombineeriv aine on materjal, mis koondab lahti abrasiivmaterjali nii anorgaanilisse kui ka orgaanilist abrasiivset tööriista. Anorgaanilised ühendid hõlmavad keraamikat, rombikhapet ja naatriumsilikaati. Orgaaniline vaik, kumm ja šellak. Kõige sagedamini kasutatav kombinatsioon on keraamika, vaik ja kumm.

 

Peenestades hakkab stoma ACTS kiibikandurit ja kiibi eemaldajat ning võib hoida jahutusvedelikku, mis soodustab jahvatamise kuumuse hajutamist. Et rahuldada teatavaid spetsiaalseid töötlemisnõudeid, võib abrasiivsete tööriistade toimivuse parandamiseks mõnda lisaainet, nagu väävelkollane ja parafiinvaha, impregneerida pooridesse. Seda lisaainet nimetatakse ka abrasiivse tööriista neljanda elemendina.

Abrasiivpuhastusseadmete tavapärased ained on: kuju, abrasiivsuurused, osakeste suurus, kõvadus, ehitus ja kombineeritud aine. Abrasiivse tööriista kõvadus viitab abrasiivsete osakeste raskuste tasemele, mis abrasiivse tööriista pinnal kukub väliste jõudude mõjul.

 

Lihvimisseadme kõvadus sõltub kombineeritud aine kogusest ja lihvimisseadme tihedusest. Vastupidi, see näitab suurt kõvadust. Nagu tavaliselt, klassifitseeritakse kõvadusastmed super pehmeks, pehmeks, keskmise pehme, keskmise, keskmise raskusega, kõva ja väga kõva kvaliteediga. Abrasiivtööriistade kõvaduse mõõtmiseks kasutatavad kõige sagedamini kasutatavad meetodid on käsitsi kitsenevad, mehaanilised koonused, Rockwelli kõvaduse tester ja liivapritsi kõvenemise tester.

 

Lihvimisseadme kõvadus on vastavuses selle dünaamilise elastse mooduliga, mis aitab mõõta lihvimisseadme dünaamilist elastset moodulit heli meetodil. Lihvimisprotsessis, kui lihvimisosade materjali kõvadus on kõrge, valitakse tavaliselt väikese kõvadusega lihvimisriistad. Vastupidi, kõrgekvaliteediliste lihvimisvahendite kasutamine.

 

Abrasiivtööriistade krobeline struktuur võib jagada kolme liiki: täpsus, keskmine ja lahti. Iga klassi saab veelgi jagada ja nii edasi, koos ehitusnumbri eristamiseks. Mida suurem on lihvimisseadme struktuuri number, seda väiksem on abrasiiviprotsent lihvimisseadmes, seda suurem on vahe abrasiivsete osakeste vahel ja lühem konstruktsioon. Vastupidi, mida väiksem number, seda tugevam on struktuur. Vaba struktuuriga abrasiivset tööriista ei ole selle kasutamisel lihtne passiivistada ja lihvimisprotsessi käigus tekib vähem soojust. Kompaktne struktuuriga lihvimisseadme abrasiivseid osakesi ei saa kergesti kukkuda, mis on kasulik ühendusvahendi kuju suhtes. Abrasiivse tööriista struktuuri kontrollitakse ainult vastavalt lihvimisseadme valemile valmistamise ajal.


Ju gjithashtu mund të pëlqeni

Küsi pakkumist